Wer hat dieses Drama aufgeführt?

M. Kaneelirebane. ütleb:
elu ikka narrib meid vägevalt
 
M. Kaneelirebane. ütleb:
kui sügavsinist pole, siis pole mõtet leppida helesinisega :) 
.

no,

vaata, kuidas tahad

lihtsalt ei ole kõik inimesed

ilusad ja head

.

Sa ju tead

värskeim leid arheoloogiliselt väljakaevamiselt telefoni fotoalbumist

ei ole üldse kirjutamise tuju juba päris pikka aega :)

.

jah, improvisatsiooni saab rajada ainult väga tugevale aluspinnale.

täiuslik saab olla vaid ehe ebatäiuslikkus.

tuhat kätt kisub meid tagasi ning mõnikord takistavad kaaslaste kadedusest jalarauad,

aga

on asju, mida saab õppida ainult kogedes.

. . .

if we are

EMBERS

from the same

FIRE,

we'll keep each other warm

.

jiiha!

mõnikord ikka veab ka!


nädala pärast saan juhilubadele järgi minna :)

.

(Sean Paul - Lately)

... ja Travis.

(ma ei suutnud otsustada, milline laul on kõige kurvem)

same shit, different day

.

Võtan seda kui õppetundi ja väljakutset:
kuidas saavutada parimat tulemust olukorras, kus kõik jõud ei tööta just päris ühes suunas.

F,I,L,L - I'm ready! :D

.

Teeks siin igavuse peletuseks väikse meedia-naljanurga.

"Ikkagi paistab silma, et arutletakse pigem Tallinna ettekandjate uue tööriietuse ja peapiiskopi riivatu elu, kui Eesti ees seisvate valikute üle"

Indrek Treufeldt eesti ajakirjandusest Teise maailmasõja eelõhtul

.

Järgnevalt mõned küsimused rubriigist "Asjad mida koolis ei õpetatata" Mart Juurelt

* Kas väljend "papp tiksub veel" tähendab, et purjus kirikuõpetaja ei taha koju minna?
* Kas memm saadab sulle inkassofirma kallale, kui jätad tasumata tema vaeva?
* Kas amfiteater ja kokakunst on kuidagi seotud narkootikumidega?
* Kui piiblilegend räägib Soodomast ja Komorrast, kas siis ei käi jutt Soomest ja Norrast? Või hoopis Somaaliast ja Andorrast?
* Kas kodanikualgatusele "Teeme ära!" ei võiks järgneda algatus "Ärge tehke!"?

.

Ning lõpetuseks tsitaat:
"Kui teete nii, nagu meie tahame, on kõigil lõbus. Kui vastu hakkate, on ainult meil lõbus."

Kust sa seda küll kuulnud oled?

stop thinkin' of things to do

steal a moment, take a few
sit back and enjoy the view
you got to learn how to loose control


I'll give you love like you give it to me
in your mind you say ready
but in your heart you say t a k e i t s l o w

.

(Boozoo Bajou - Take It Slow)

every night I go
every night I go sneaking out the door
I lie a little more, baby I’m helpless

there's something about the night
and the way it hides all the things I like
little black butterflies
deep inside me

why should I feel ashamed?
feeling guilty at the mention of your name
here we are again
it’s nearly perfect

. . . . . . . . . . . .

ikka uskumatu vedamine eilse kontsertiga!
ja vinge oli ka. väääga rahul :)
.

madonna-luck

Madonna kontserti pileti omamine tundus mulle algusest peale päris hea mõte. Siiki jäi imetatud investeering ajal, mil pääsmed müüki paisati, tegemata.

.

Sõbra, hea õnne olla õigel ajal õiges kohas õiget juttu kuulmas ja vedamise koosmõjul ei jää mul superstaar ikkagi nägemata ja mul on selle üle üpris hea meel :)

.

Otsisin netist siia juurde sobivat pilti ja leidsin päris mitu khuuli Madonnat. (Huvitaval kombel pole ühelgi valitud piltidest minu jaoks legendaarset Madonna sümbolit: hambavahet :D)

.

Allolev pilt seondub muheda mälestusega. Omal ajal, täpsemalt aastal 2000, mil ilmus Madonna album "Music" õnnestus isal see hankida ja mulle ümber kõrvetada. Plaadikarbis sisaldus koopia originaalümbrisest - paraku mustvalge. Nii tuligi täpselt sama pilti ise värvipliiatsitega šefimaks tuunida :)

Valisin välja isikliku assortii Madonna greatest hits paladest ja kavatsen iPodi vihase pleilisti teha, et homme autos Tallinnasse sõites Allaniga üks korralik warm-up sett teha :D

. . . . . . . . . .

You better be good, M!

my sweet 18

uskumatult vinge on olnud mu täisealiseks saamine!
teisipäevane tripp lätisse, päev Jurmala veepargis, öine kojusõit ja sünnipäeva vastuvõtmine kuttidega autos. perekondlik tähistamine. kõrvalepõikena õe ülimahe tüdrukuteõhtu. öine tripp tüdrukutega. ja lõpuks pidu sõpradega.

suur-suur aitäh kõigile, kes mind meeles pidasid! :)

.

nüüd mõistan inimesi, kes saabuvad juuli viimasel nädalalõpul Viljandisse siira sooviga minna folgile, aga sinna tegelikult kunagi päris kohale ei jõuagi :D

one of those charming summer nights

(jaanipäev on küll juba ammu möödas, aga leidsin täna 2 Margiti jäädvustatud mahedat hetke ja need on väärt oma kohta siin :))

Peale mõningaid laulupeojärgseid kodus veedetud päevi (mis olid läbinisti remonditeemalised) olen jälle ära. Hetkel resideerun Saaremaal. Enne siia sõitmist veetsin paar mahedat päeva Tartus ja homsest neljapäevani ootab ees seiklus Hiiumaal.

Tegelikult ajendas mind kirjutama üks nukker vahejuhtum. Ööbin Kuressaares ühe korrusmaja korteris ja teatavasti kostavad taoliste hoonete seinad väga kergesti läbi. Vannitoas olles juhtusin pealt kuulma naabrite kodusõda. Ma pole kindel, kui tõsise tüliga tegemist oli, aga kuulsin läbi seina naise nuttu ja mehe ähvardusi, sellele järgnes peksmine, veel naise nuttu ja palved, et mees löömise lõpetaks. Kindlasti oleks asi saanud veel võikam olla, aga minu jaoks oli abitu naise karjeid kuulda tõesti valus. Ilmselt olen ma natuke liiga õrnahingeline, oleksin tahtnud midagi ette võtta, aga kedagi aidata pole tõesti minu võimuses. Minna ukse taha? Ma pole isegi kindel, millise korteriga on tegu, ja pealegi, mida mul öelda oleks? See pole tegelikult üldse minu asi. Võimalik, et paneksin ennast ohtlikku olukorda. Samamoodi mõeldamatu oleks politseisse helistamine. Tegelikult ma ei tea, mis toimub ja kui tõsine asi on.
Jah, iga inimene elab oma elu nii hästi, kui oskab, on teinud oma valikud ja saab tundma nende tagajärgi. Tahaks loota, et õiged valikud on ülekaalus ning kindlasti ei ole kunagi liiga hilja end päästa.

kuulge, lähme laulupeole!

kus on muusika, mis hingele teeb head

kuulge, lähme laulupeole!

võtkem sõbrad ka ja tuju läheb heaks

.

XXV laulupidu Üheshingamine oli minu jaoks neljas. Kaootiline ajagraafik ja lõpuni läbi mõtlemata ideekuvand on asjad, mille üle võiks nuriseda, aga tegelikult jäi mulle peost lõppkokkuvõttes väga hea mälestus :) Energiat ja emotsioone, mis tekivad laval lauljate seas, on raske neile, kes seda kunagi kogenud pole, kirjeldada.

Olen kokku puutunud skeptilisusega, mõistmatusega, mida laulupeo vägi endast kujutab. Me armastame sageli öelda, et oleme end eestlasteks laulnud, oleme end vabaks laulnud. Tõsi, 100 000 inimest ühel väljakul koos laulmas ei ole võimas sõjaline jõud või imerelv kodumaa kaitseks. Samas ei ole minu arvates mitte millegagi võimalik asendada kokku kuulumise tunnet, õhus hõljuvat siirast vaimustust. Meil ei ole arvurikast hulka ega rikkust, et katsuda jõuda maailma kõige vägevamatega. Usk, et ajame õiget asja, suur tahe koos olla ja laulda ongi kõige võimsam asi, mis ühel väikesel rahval olla saab.

this is how the world looks like

suvi on täiega käima läinud!
:)

"praha kevad"

sain laupäeva õhtul osa eliidi esinemisest tartu genklubis. mul polnud varem aimu, mismoodi nad laivis kõlada võiksid aga see oli igatahes ÜLIMALT mahe! vaiko epliku vokaal on
g e n i a a l s e l t hea. kava oli peaagu ideaalne assortii minu lemmikutest eliidi kolmelt plaadilt ning mis veelgi parem, lood olid kontsertil riietatud uude ja värskemasse kuude ja kõlasid variatsioonidega versioonis.
see oli väga-väga gruuv õhtu :)

. . .

ebausk

kõik asjad, mille kohta ma siin head ütlen või mille tehtuks kuulutan, teevad mõne hetke pärast 180 kraadise pöörde ja kõik lendab vastu taevast, olgu see ilma, kohustuste või suhete kohta.
kõhe.

I fall asleep with a smile on my face and hope to see you in my dreams

kõigi väikeste asjade võlu
on ühtäkki koormaks mu õlul
ja ma ei tea,
ma ei tea
kuidas saada suureks

.

tsirkust! aga kas leiba ka?

Paides on üks väike pruunisilmne suurte kõrvadega poiss, keda võib tihti Vallimäel või pargis näha. Sageli on tal lihtsalt igav, ta otsib tegevust, mõnikord norib lausa tüli, aga tihti küsib ta raha või süüa. On selge, et sel poisil pole elus just kõige kindlamad sotsiaalsed tagatised. Ajal, mil teised lapsed on lasteaias, hulgub tema mööda linna, räpane, sageli külma ilma kohta liiga õhukeselt riides.
Nägin seda poissi hiljuti emaga poes. Poja küsimusele "Emme, mis me täna süüa ostame?" vastati tõrjuvalt "Ole vait ja ära sega, ma otsin ühte filmi." Ja ema näppis tõepoolest dvd-sid kindla sooviga sealt mingi konkreetne plaat leida.
Üpris hämmastav. Ema polnud ise ka just pehmelt öeldes kõige korralikuma ja puhtama välimusega. Selle asemel, et enda ja oma pere elementaarset elujärge parandada ja kõige lihtsamate asjade eest hoolitseda, ostab ta dvd-sid. Ükskõik, kui odavad need on, asi on põhimõttes.
Nukker näide, kui väärastunud võivad olla inimese väärtushinnagud elus.

teen täna teadlikult nii, et kirjutan ise enne, kui sõprade blogisid lugema hakkan.

läbi hakkab saama 11. ja ühtlasi eelviimane aasta haridusteed PG-s. mul on hea meel, et kõik jooksvad hinded on korras. võlgu ei ole. päris mitmed kursuse hinded tõotavad isegi üllatuslikult viied tulla :) igapäevase töö ja õppimise koha pealt on see aasta olnud minu jaoks läbi aegade kõige eesrindlikum. pean siinkohal südamest tänama oma pinginaaber Marit, kelle asjalikkus on olnud motiveeriv ja abi alati asjakohane.

peale kolmetunnist Linnateatri "Tõe ja õiguse" IV osa põhjal lavale toodud lavastuse "Karin. Indrek." analüüsimist küll olen küll väsinud, aga väga-väga põnev on see ka olnud. loodetavasti suudan lähipäevadel kirja panna kõigi geniaalsete inimeste väärt mõtted sel teemal oma uurimistöösse ja maha saada selle asjaga edukalt. lõpuks.

paraku liiklusteste ma lahendada ei oska, sest nendega tegelemiseks pole tõesti aega jätkunud. autokooli lõpetamine lükkub igatahes paar nädalat määratust kaugemale, aga ma eriti ei viitsi selle pärast põdeda ka.

.

pean nentima, et elu on mul ikka väga lill :)
kui on keegi, kes sind alati ootab, hoolitseb ning ära kuulab ja kelle heaolu on sinu jaoks samuti ülim, ei morjenda pisikesed ega ka mitte natuke suuremad raskused. suurt rõõmu teevad hoopis sellised väikesed, aga ilusad asjad, nagu pilvitu taevas ja õitsvad toomingad.

ma arvan, et selle hea tunde nimi mu hinges on v a b a d u s.

.

ees on suvi ja ma ei kõhkle hetkeksi, et see tuleb mu senise elu kõige khuulim.

kuulmiseni!

at the back yard

I've made up my mind and
I cant wait for the weekend to begin!

.

you want to check in to the heartbreak hotel

BUT

sorry, we're closed!

.

.

igasugused kunstilised taotlused, ideed ja püüdlused on kasutud, kui need tajuja jaoks teoses äratuntavalt välja ei joonistu.

samamoodi on hoolivusega.
kui seda ei ole näha ja tunda, ei ole seda olemas.

g i v e m o r e

anna a l a t i rohkem kui sinult oodatakse
'cause what you give is what you get

. . . . . . . . . .

ma vihkan seda, kui plaan kokku ei tule
.

I just love to be so appreciated

♥

ära jätame ärajätmised
.

we hurt each other
with the words
made of knives

. . . . . . . . . .

hämmeldus.
vaatan terve igaviku lööjale järgi, nagu poleks ta juba ammugi mööda teed edasi minnes silmapiirilt kadunud. pean siduma kinni oma käed ja jalad, et talle mitte järgi joosta ja siiralt kogu südamest vabandada, et tema teele ette jäin. ma tean, et ei tohi. saan ainult oodata, et tema tagasi tuleks.

mina ei ole muutja. kui, siis põhjus olla parem.

alles õpin enda eest seisma. halb on olla selleks sunnitud.

. . . . . . . . . .

that is the emotion

Üksteisest kinni hoidmine on uskumatult ilus asi. Tunne, et oled kellegi juures oodatud ja hoitud peale pikki aastaid, käidud teekondi ja möödunud marusid.

Muusikast puudutatud on kõige soojemad inimesed, keda kohanud olen. Asjad, millesse nemad oma hinge panevad, on kõige säravamad ja siiramad.

Paljud, kes enda peegelduse minu südamest leiavad, oleksid sellest ilmselt üllatunud. Nad mõjutavad, puudutavad sügavalt ja teevad hingele pai ilma, et ise arugi saaksid.

Mul on kahju, et kõik pooleli jäi. Tunnen puudust. Igatsen. Aga ma tean, et võin selle maailma alati uuesti leida.

Minu armastus kuulub praegu jäägitult kuhugi mujale ja kellelegi teisele.

. . . . . . . . . .

Sa oled muinasjutt!

I went to Iceland

Minu Islandi-reisi ajendiks oli Paide Gümnaasiumist alguse saanud rahvusvaheline noorteprojekt „Learning by sharing – MECC (media, education, communication, culture)“. Osalesin Eesti, Islandi, Leedu, Läti ja Soome õpilasi ühendava ürituse ettevalmistaval kohtumisel, kus iga riigi esindajad oli kogunenud edasisi koostööplaane arutama.

103 000 km² pindalaga Islandil elab kõigest 400 000 inimest, neist ligi 60% pealinnas või selle lähistel. Riigi muulaste rahvusgruppide rohkearvulisemad esindajad on leedukad, poolakad ja sakslased.

31. märtsi hommikul vihmasest ja läbilõikavalt tuulisest Tallinna lennujaamast lahkudes meenusid Helin-Mari Arderi laulusõnad, sest pealpool pilvi paistis päike. Järgnes kuus tundi ootamist Stockholmi lennujaamas. Kui varasematest reisidest on mulle lennujaamad meelde jäänud kui ebameeldivalt rahvarohked paigad, kus oma varal tuleb hoolega silm peal hoida, siis Rootsis võis end igati turvaliselt tunda.

Majanduslangus tuletas end meelde Islandi lennul, kus hoolimata reisi kestvuse pikkusest piletihinnas sisalduvat einet ei pakutud. Ka muid lennumugavusi, nagu tekk, padi või kõrvaklapid, sai osta lisatasu eest. Silma jäid keskealised stjuardessid, kelle kohalolek kummutas müüdi, et selle ameti pidajad on enamasti noored.

Maandudes võtsid meid vastu tuisk ja karge külm. Esimene reaktsioon oli võrreldes Rootsis säranud kevadega ehmatav. Ilm on Islandil üldse mitmepalgeline ja ühe päeva lõikes ettearvamatult muutlik. Meie saime talviste olude kõrval tunda halastamatut vihma ja jalust rebivat tuult, aga ka mahedat päikeselisust.

Positiivse mälestuse jättis kogu Reykjavik. Hiigelsuurte maasturite kõrval, mis kogu linna teed ja tänavad täitsid, tundusid suhteliselt madalad kivimajad eriti väikestena. Kardinateta aknad lubasid linnaelanike hubastesse katusekorteritesse piiluda. Märksõna sisekujunduses on skandinaaviapärasus. Küllaltki lihtsaid heledate seintega ruume ilmestavad raamitud fotod ja maalid seintel. Ruumi muudab huvitavamaks läbimõeldud valgustus. Sealsed inimesed ümbritsevad end asjadega, millel on hing ja mõte, esikohal on kvaliteet, hinnatud kohalik disain.
Ei saa mainimata jätta, et päevasest linnapildist erines täielikult ööelu. Muidu suhteliselt inimtühjad tänavad täitusid tiheda liikluse ja ilusate inimestega.

Varasemad teated meedias Islandi kohutava majandusliku seisu kohta tekitasid uudishimu ja motiveerisid olukorda tähelepanelikult vaatlema. Väliselt, näiteks linnas liikudes, ei paista rahalised raskused kuidagi välja. Ettekujutused vaesunud inimestest tänaval, laostunud firmadest ja kaupluste sulgemisest olid ilmselgelt liialdatud. Siiski näitas üks võõrustajatest hiljutise riigijuhtide vastase protesti jälgi – parlamendihoone purustatud aknaklaase. Võõrustajatega suheldes tuli jutuks pereliikmete töökaotus ja ühe panga pankrotist. Ka olid õrreldes teiste peatuspaikadega Reykjaviki lennujaamas kosmeetika hinnad tunduvalt soodsamad, müüjad põhjendasid sellist olukorda just riigi majandusliku seisuga. Küll tuli harjumuspärasest kordades suuremaid summasid välja käia näiteks toidu eest.

Kohalike elanike hoiak majanduskriisi teemal tundus optimistlik. Kauplustes, restoranides ja kohvikutes kliente jagus. Olulisemate vaatamisväärsuste piirkonnas võis kohata hulgaliselt välismaalasi hoolimata asjaolust, et turismi tipphooaeg pole kaugeltki alanud. Nagu ütles üks suveniiripoe müüja: „ilm on siin kohutav, aga inimesed ikka tulevad ja tulevad õnneks jälle.“

Islandlased räägivad väga head inglise keelt ja seda päritolust, vanusest või muudest näitajatest olenemata. Mina ei kohanud ühtki kohalikku, kes võõrkeeles kompetentse suhtlemisega hätta oleks jäänud.

Projektis osalev kool, mida külastasime paistis silma arenenud tehnoloogia poolest. Näiteks kasutati logoga meenena traditsiooniliste tasside-kleepsude asemel multifunktsionaalset pastapliaatsit,mis töötab ka mälupulgana. Teiste seas omandavad sealses õppeasutuses teadmisi ka puuetega noored.

Kohalviibitud aja jooksul õnnestus meil küllaltki palju Islandi loodust näha. Üldmulje oli võimas ja ürgne, tekitas tunde tuhandeaastasest ajarändest minevikku. Kahe päeva jooksul ringi sõites külastasime rahvusparki ning kõndisime Euroopa ja Ameerika kontinentide laamade nihke tekitatud kanjonis. Saime tunda koskede võimsust ja osa paljudest hingematvatest maastikuvaadetest. Kustumatu mälestuse jätsid kuumaveeallikad. Maa-ala, kus keisrid asusid, kattis saladuslik udu, nende nägemine oli võimas, isegi müstiline kogemus. Paraku jäi sellest meelde ka midagi negatiivset – turistide grupp, kes kannatamatult, fotokaamerad käes allika purskumist ootasid, endamisi midagi selle kohta, et neil pole aega tervet päeva passida, pomisedes. Selline olukord meenutas, et inimesed võivad looduse võimsuse ja imede suhtes äärmiselt tänamatud ja hoolimatud olla.

Projektitöö raames jäid eredalt meelde riikide esindajate tutvustused oma koolist ja haridussüsteemist. Minu jaoks oli väga muljetavaldav lätlaste mitteformaalne õppimine – erinevaid rahvusvahelisi ettevõtmisi viikase läbi praktiliselt igas kooliastmes. Teemadering on äärmiselt lai, hõlmates muuhulgas näiteks nii usulisi, kui kästööga seonduvat. Südamlik oli lätlaste ja leedukate silmapaistev rahvuslik uhkus. Väikerahvana hinnatakse oma päritolu, riiki ja selle vaatamisväärsusi ülikõrgelt.

Maitseelamustest oli meeldejäävaim vaalaliha proovimine. Õigemini, minu reisikaaslaste reaktsioon oli piisavalt äge, et mind selle delikatessi söömisest eemale hoida. Islandlaste kalaarmastuse kõrval jäi meelde komme ise saia küpsetada. Seda tehti hotellis, kooli sööklas, restoranides. Küpsetised olid alati koduselt soojad, lõhnavad ja maitsvad.

Eriline elamus oli veekeskuse Blue Lagoon külastus, mis erineb siinsetest veeprotseduure pakkuvatest asutustest kardinaalselt. Tegemist oli hiiglasliku kuuma tremaal-ja mereveega täidetud basseiniga, mis asus õues, värskes õhus kaljude ja küngaste vahel. Kohalike jutu järgi tekkis paik seoses majade kütmisega kuumaveeallikate abil. Ebaõnnestunud projekti käigus selgus, et kasutatav vesi on oma väga suure lubjasisalduse tõttu torudes kasutamiseks sobimatu. Ujumiseks oli helesinise värvusega soolane vedelik igatahes äärmiselt meeldiv. Külastuse muutsid veeldi nauditavamaks erinevad saunad ja ravimuda, millega kõik soovijad nahka kosutada said. Märkimisväärne on kogu kompleksi arhitektuur, mis koos õhtuse tuledemänguga keskusest viibimist ilmestas.

Kokkuvõtteks: väga vinge reis! Hea võimalus keelt praktiseerida ja maailma näha. Jään huviga järgmist minekut ootama :)

(pilte näeb SIIT)

.

ma olen väsinud kommentaaridest selle kohta, kui väsinud, murelik või haiglane ma välja näen ja seda põhjusel, et minuga on hetkedel, kui keegi sellise avalduse teeb, kõik hästi ja vägagi korras. kui inimesele midagi veendunult korrutada, siis hakkab ta seda uskuma. ärge tehke nii! :)
. . . . . .

teine asi, millest ma kogu eluks väsinud olen, on minu Marleeniks kutsumine. mu nimi on vägagi Inkeri. eelmise nädala jooksul pidin seda liiga häirivalt palju taluma.
ja aitäh neile, kes arvavad siiralt, et ma pole oma õega äravahetamiseni sarnane (ja neile, kes suudavad seda vähemalt ütlemata jätta).

üldse ei ole und, sest Islandil hakkaks kell alles kaheksa saama. aga magada tuleb.

ma ausõna muljetan lähitulevikus pikemalt.

bonne nuit!
.

TÄNA 3 AASTAT TAGASI...
... algas Venemaa reis. Õhtune start Tapa rongijaamast, ärkasime juba Moskva lähistel. Sealt edasi sõit ida poole, üle Uraalide Jekaterinburgi (kommunismipäraselt Sverdlovsk). Minnes oli karge talv ja tagasi jõudes mahedalt kevadine ilm :)

AASTA TAGASI...
... lõppes üle-eestiline segakooride konkurss Saaremaal. See tripp jääb alatiseks väga hea ja erilisena meelde :)

TÄNA...
... lendan umbes 30 tunni pärast Islandile.

jiiha,
finito finissimo selle uurimistööga!
.

mul on mingi seletamatu MoeP.A.R.Ki pohmell.
ei, see ei ole kuidagi seotud alkoholiga, lihtsalt aasta suurüritus on selleks korraks tehtud, ja igati hästi, arvan ma.
tunne, et oled ennast millesegi nii suurde, mis elab peaaegu oma elu, seganud on natuke kõhe, aga väga võimas, kui kõik korda läheb.
kogu see krempel osututus tõeliselt väsitavaks, aga ikka pagana mahe ja hea on selliste inimestega koos töötada, nagu meie tiimis on. millised naised! :)

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

kui nüüd järgmise kirve pea kohalt ära saab, on elu priima.
wish me luck!

I had a point

I don't wish it was easier

I wish I was better

and that I were smart enough

at least I know I'm not

but I'm sorry things like these get to me

after a litre on tears

and jeah I'm sure

that when we're there

we all break

no matter how strong we thought we were

.

my heart is always on your side

:)

the days you're too busy

.

PG Filmiõhtu

tänan Helen Aasat meeldiva koostöö eest! :D

fotomeenutusi GlamuuriP.A.R.Kist
(Siim Kanne, http://pildid.paidelan.ee)

.

.

.

.

.

.

.

kui on midagi, mida ma väga vihkan, siis on see ebasiirus.
miski ei vabanda südameasjadest võlts olemist.
ära ütle kunagi midagi, mida Sa südamest ei mõtle. sellest saab liiga kergesti aru.
.

and I don't know how I meant to feel anymore

GlamuuriP.A.R.K oli heaheahea :)
kogu ilu + muusika + inimesed = parim pidu üle pika aja.
need, kes kohal olid, said ise tunda.
aitäh!

. . . . . . . . . .

the show

väikesed inimesed

on kõige tähtsamad,
teavad kõike,
ja neil on alati õigus

ei ole kedagi, kes oleks väikestest inimestest
ilusam,
targem
või andekam

väikesed inimesed tahavad teada,
kui palju maksab naabrite auto,
mis Liis Lassil seljas on,
kuidas kõlab Niki kõige uuem laul,
mis juhtus eilses Kodu Keset Linna osas
neid huvitab
Õhtulehe esikaas
ja Tõehetke Lilit

väikesed inimesed helistavad ainult siis, kui neil midagi vaja on,
ega jäta kunagi jootraha
neil on kõige kohta oma arvamus
ei eksi kunagi, ei vabanda kunagi
põgenevad alati, kui end ebamugavalt tunnevad
ei riski kunagi,
vihkavad uuendusi
ei kuula sinu muresid, vaid räägivad alati enda omadest
on alati kadedad
ei märka kedagi peale iseenda
unustavad alati tänada
on asjatundjad igal alal
ja jätavad su maha kirja teel
.

Kurb, et presidendi vastuvõtt 24. veebruaril seondub eelkõige Pingviinide Paraadi mõistega.
Tegelikult võiks peo ametlik algusosa ehk presidendi kõne ja hiljem laval toimuv pakkuda tunduvalt rohkem kõneainet, kui poliitikute ja nende abikaasade rõivad. Paraku on meedias järgmistel päevadel fotomaterjal kostüümidest koos õelate või pisut vähem õelate kommentaaridega.
Ebaõiglane.
Selle asemel võiks näiteks avaldada arvamust, et Narva poistekoori esinema kutsumise idee oli väga armas. Kiita Gerli Padari Ema Südant või korraldajate julgust selle eest, et kogu etteaste nägi välja täpselt selline.
Laval on pinges isegi iga juuksekarv. Ilus on näha inimesi oma asja südamega tegemas. Kogu tehtud töö võib uhkusega ette näidata.

Mulle meeldis.

lugemist

.

öeldakse ikka, et aeg muudab inimesi.

tegelikult muudavad inimesed aega.

ajal pole meie tahtmistele ja tegemistele võimalik kuidagi vastu hakata. ta saab ainult meisse settida, sellisena, milliseks meie ta teeme.

.

virrvarr

Snow Patrol - It's beginnig to get to me

täiendus PÄEVA HEA osas

3) M. ja M ja M.
aitäh teile kõige eest! :)
.

optimism. woo-hoo!

kuulutan halbadele uudistele sõja rubriigiga päeva hea ehk panen kirja asja(d), mis tegi(d) mu päeva. aitab rohkem head märgata ja motiveerib tihemini kirjutama.


ja siit tuleb TÄNANE HEA:

1) tuludeklaratsiooni täitmine
õigemini tagastatava summa rida. jaa, õnn ei peitu rahas, aga see oli ikkagi mahe, ikkagi enda töö, vaev ja palk. teist korda on see hea mu arvele laekudes :D

2) trenn
kui päeva head muidu ei ole, siis see ikka on. juba ainult lumesajus kõndimine nii, et iPodi klappides möllab hausiassortii, on hea. tants ise ka. pluss tänasest alates lõpetab trenni uus kava and that makes me say: woo-hoo!
:)

allright

.

why would I sabotage

the best thing I've ever had

.

relatiivsus

konstante pole,
kõik on pidevas muutumises.
iga võiduga kaasneb kaotus millegi muu arvelt... ja kaotusega võit.
raudkindlus osutub imaginaarsuseks.
kusagilt ilmuvad asjad, mis on alati olemas olnud, mähivad sind endasse ja hakkavad sinu heaks tööle. ei pea lootma millegile, mida pole kunagi olemaski olnud.
ei saagi lõpuni aru, kus hetkel mängulaual asetsed. nupud liiguvad kiiresti.

gone with the flow
ei tohi ilma jääda rohkemast, kui juurde saad. ainus asi, mille nimel rabeleda, on tasakaal.
v a l v s u s . et ei leiakas end ühel hetkel eimillegita.
.

peomeeleolu asemel

.

on kõigil nii kahju ja aru ma ei saa
kuis miski nii suur võib lihtsalt ära kaduda

lootus kaob

ja tunneli lõpus on... must uks

.

[Vaiko Eplik & Eliit - Must Uks]

.
you are the one for me
..
you are the two for me
...
you are the three for me
....
you are the four for me


neighbourhood royalty
. . . . . . . . . .

dreamz, as they fly

MoeP.A.R.K 2009

laulan Sulle laulu, mis paitab
tantsin Sulle tantsu, mis aitab
heita mured peast

. . . . . . . . . .

. . . . . . . . . .

tough,
you think you've got the stuff
you're telling me and anyone
you're hard enough

you don't have to put up a fight
you don't have to always be right
let me take some of the punches
for you tonight

we fight all the time
you and I, that's allright
we're the same soul
I know that we don't talk
I'm sick of it all

listen to me now

I need to let you know

you don't have to go in alone

and it's you when I look in the mirror

and it's you when I don't pick up the phone

sometimes you can't make it on your own

.

. . . . .

kuidas sa võid seda küll öelda,
et elu on lõputu piin
kui keegi on sul, kellele mõelda
kellele loota võid alati sa
.

.

it's
all
about
the
W E E K E N D
.

I wish my arms were long enough to hug you all at the same time :)

teema

diagnoos: aktivismus
missioon: projekto grosso

"ja kust sina nii õnnelikuna tuled?"

vaatasin, kuidas ema jõulukaunistusi tagasi kappi pakkis ja peast käis läbi mõte: huvitav, kas oleks väga naljakas teha ettepanek kogu see kraam veel vähemalt kuuks välja jätta. jätsin oma küsimuse siiski küsimata.
alles palju aega peale jõule mõistan nende ühte suurt ja lohutavat väärtust. kuu aega tagasi õues olles ei morjendanud ka kõige masendavam ilm. või siis pühade ajal väljas jalutades. alati oli millegi ootus või mingi seletamatu sära, nagu, c'mon, it's christmas. ja kui see mõte ei aidanud, võis alati toas kuuselõhna tunda ja kõik küünlad põlema panna.
nüüd on... lihtsalt talv. natuke liiga vara, et kevadet oodata ja hilja kogu selleks pühademeeleoluks.
lihtsalt sellised tunded. mitte, et ma sellepärast kuidagi õnnetu oleksin.

. . . . .

and the noble steed is back!
ei saa veel üle. niiiii hea :)
.

iga "head aega" murrab südame. peale seda tuleb hakata endale uut nahka kasvatama. alguses lämbumistunne, siis iga päeva aina suurem külmus, hetkeni, kui enam jälle hingata ei saa. kuni jällenägemishetkeni, enne mida iga teineteisele lähemale sõidetud kilomeetri läbimine on nauding.

need on mahedad hommikud.
ärkad siis, kui uni ära läheb, vahet ei ole, mis kell see juhtub, mitte siis, kui kell heliseb. kerid ruloo üles ja lased päikesel läbi klaasi natuke nägu paitada. otsid netist r2 urbanismi viimase saate ja keerad volüümi juurde. kuivatad eelmise õhtu veiniklaasid ja tunned, et elu on ikka ilus :)

ma ei ole kunagi uusaastalubadusi andnud ega hinnanud mingeid ülepaisutatuid kokkuvõtteid. aga
2008 oli natuke liiga märkimisväärne mitte äramärkimiseks.
Poola, Tšehhi, Slovakkia, Ungari, Sloveenia, Horvaatia, Austria, Itaalia koondnimetuse all eurotripp, näiteks. ja, oh we're so going to do that again!
ma võiks veel palju suuri ja natuke väiksemaid rõõme meelde tuletada, need kõik on olulised, kuigi kardetavasti võtaks asja tuumani jõudmine nii liiga palju aega.

kõige tähtsam: ma olen armastatud, armastan, tahan armastama jäädagi

100. juubelipostitus tänab tähelepanu eest :)

ripsmete krabin padjal

küünlavalgus
muuuuuuuusika
parima sõbra hingeõhk
silmade peegeldus aknaklaasil
ja akna taga hõljuvad kullaniidid
horisont täis värvilisi tulesädemeid
soojad kallistused ja väikesed süütud suudlused

seal, kus on palju ühist ajalugu, on veel rohkem tuleohtu
magusvalus iroonia, kui jäätunud pisarad rikuvad kogu maalitud ilu

andke mulle andeks, et nii palju tunnen, aga vähe tehtud saan


[Kanye West - Street Lights]

c'mon!
mida leiab maailm "Twilightis" !? I just don't get it.



ma ehmataks pulbriks, kui selline noormees pimedal tänaval vastu jalutama juhtub.
sajaprotsendiliselt ebahurmav!
:D

mu kõrvad on kurdid kõigile etteheidetele

hah.

s e e v u l k a a n e i k u s t u i i i i a l ,
ainult vahel puhkab !

[HU-TULIKUUUM]

ma tahaks öelda, et need mu elu parimad jõulud, aga seda on vähe öeldud. minuga on palju häid asju juhtunud ja ma olen selle eest väga-väga tänulik.

he made my christmas
like he makes my every single day

kogu südamest,
aitäh!

eile oli umbes seitsmesaja üheksakümne kuues kord, kui mind õega sassi aeti ja veendunult Marleen Parmaniks peeti.
vahva :D

see on üks järjekordne klaasist majadega linn, mille seintelt saavad inimesed oma võltse peegeldusi vaadata. käia restoranides ja poodides, mida nad endale tegelikult lubada ei saa, kanda asju, mis neile ei sobi ja ilmet, mis ei meenuta kaugeltki seda, mida nad tunnevad. koht, kus kõik tahavad meeleheitlikult paista paremad, kui nad tegelikult on, kasutades selleks vahendeid, mis pole nende käsutuses. paik, kus inimesed võrdlevad ennast iga vastutulijaga ja tunnevad, et pole kunagi piisavalt head. ainult veel üks laen ja kallis käekott puudu täielikust õnnest!
kõik, mida siin näha saab, on fassaadid. majadeni pole veel jõutud.

iga hetk on katsumus jääda selleks, kes sa oled. kui see teadmine üldse veel meeles on.

vool, mis haarab mängleva kergusega kaasa igaühe,
aga e l u käib kusagil mujal.
. . . . . . . . . .

see on pilk,
millega noor meremees vaatab oma laeva räsitud purjeid.

kas neist saavad veel kunagi säravvalged tuulepüüdjad
või
jäävad need räbaldunud ribad masti külge seniks,
kuni tuul nad lõplikult lahti rebib ?
. . . . . . . . . .

"rumalus", naerab vana merekaru,
"need purjed pead sa välja vahetama alles koos laevaga."

passion icons!

.

(kihkihkih :D)

ma lihtsalt pean mainima, et meie Titanicu-jõulupidu oli übermahe. kiitus 12ndikele :)
(merry X-mas pidu polnud ka paha ju :D)

igatahes. kogu see koolijama on nüüd mõneks ajaks läbi.
riläkss.

. . . . . . . . . .

v i i i m a n e p i n g u t u s !

. . . . . . . . . .

parim lahendus muredele?
veel muresid.
nii palju, et esimesed hakkavad ununema ja lõpuks on neid piisavalt suurel hulgal, et nende väärtus hakkab devalveeruma.

mmahe.

. . . . . . . . . .

m. ütleb:
ma olen siiski siin planeedil missioonil ju
m. ütleb:
teha üks inimene õnnelikus
aga mida ma teen kui teda pole

tikutoosil pole kirja "ära mängi tulega!" on asju, mida lihtsalt peab teadma.

fakt, et sa oled omandanud saladuse, kuidas elavhõbeda kristalle koos hoida, ei tähenda, et elavhõbeda omadused ajas muutuksid. sinu saladus võib aurustada ja saada sulle mürgiks enne, kui arugi saad või olla sinu edu ja õnne valemiks koju ülejäänud eluks.

sa pead endiselt hoolitsema oma rooside eest, olgugi, et oled aretanud täiuslikusele lähedase sordi. vett vajavad ka kõige sitkemate taimede lopsakad õied.

. . . . . . . . . .

some people live for the fortune
some people live just for the fame
some people live for the power
some people live just to play the game

some people search for a fountain
that promises forever young
some people need three dozen roses
and that's the only way to prove you love them

hand me the world on a silver platter
and what good would it be
with no one to share
with no one who truly cares for me

some people want it all
but I don't want nothing at all
if it ain't you, if I ain't got you baby

some people want diamond rings
some just want everything
but everything means nothing
if I ain't got you

let' s just say it's the inspiration of the year

. . . . . . . . . .

* mida sa maailmalt ootad või milline maailm sinu jaoks olla võiks?
- see liiga laia ja abstraktse sõnastusega küsimus, et sellele üldse hästi vastata saaks
ma võin sult küsida, mis värvi on taevas. sa võid vastata kahe sõnaga: "enamasti sinine." aga see on ju imeväike osa sellest, milline on taevas. ma võin vastata samamoodi: "hea." ilma et see vastus annaks mingi tegeliku vastuse
see on minu arvates pisut jabur. milline ma tahan, et maailm oleks? küsimus on pigem selles, milline ta on. aga sellele pole ühest vastust, on ainult võimalusi, kuidas seda vaadelda ja näha tahta.

-usun, et iga inimene on maailmas kindla põhjusega. minu ülesanne on oma tee leida ja oma ülesannet nii hästi täita, kui suudan. leida see, milles hea olen ja endast parim anda.
* ja kuidas sul see tee leidmine läheb?
- ma arvan, et selle otsimine on kõige suurem samm selle leidmiseni. ma ei ütleks, et läheb halvasti.
* nii et mingisugused orientiirid on?
- nüüd oled sa liiga kinni selles Tees. võib-olla on selle otsing juba omaette oluline rännak?
* kui enamik elu teed otsida, siis võib ju eesmärk täitmata jääda?
- ma arvan, et see pole nagu rongipeatuse nimi, mida lihtsalt tuleb teada ja kus väljuda. ma arvan, et tähtis on istuda rongis nii kaua, kuni süda ütleb, et nüüd on õige aeg maha minna. ja mul ei ole absoluutselt kartust, et süda ei ütle mulle. ma ei arva, et ma oleksin ebaõnnestunud, kui ma ei tea peatuse nime. ma ei leian, et olen ebaõnnestunud ainult siis, kui ma ei otsi. kui ma ei istu rongi, et tunda, kuidas süda endast märku annab, vaid jään koju ja liigutan ainult neid asju, mis käeulatusse jäävad.


* õnnelik olemine võiks olla ka üks elu eesmärkidest? või mis?
- just. samas, õnn on suhteline. mingi sisemine rahulolematus paneb inimesed alati tegutsema
õnn ei tohi olla kõikemattev hägune pilv inimese ümber, millest kaugemale ta näha ei suuda. see õnn võiks olla mingi kindlus, mis samas toetab edasi liikumist ja arenemist
* aga rahulolematu ja õnnelik ei saagi ju korraga olla?
- tegelikult, siin on pigem küsimus totaalses õnnes ja õnne poole püüdlemises.
lihtsalt, kõige tähtsam on soov Suuremaks saada.

. . . . . . . . . .

Ithaka Maria - Confession

õhtu, mil mul oleks väga tõsiselt vaja õppida ja asjalik olla ja palju kasulikku ära teha.

selle asemel kulutan tunni, et oma küüned aquasiniseks lakkida. ja teen muid umbes sama "asjalikke" asju.

naiss.

excuse me,
you've got too much heart on that sleeve

peale 20-minutilist tühja posting- kasti vaatamist on selge, et igasugune kirjanduslik inspiratsioon on mind hetkel jätnud
seega
tuleb emotsioone veel natuke aega marineerida.
või siis natuke rohkem, kui natuke.


igatahes on mul õnn olla väga-väga-väga palju targem.

ja rahul.

mõnikord on halbu asju väga vaja.

majanduslangust,
et inimestel oleks initsatiiv luua paremini toimivaid süsteeme ja otsida uusi lahendusi, kuidas majandus edukamalt toimima panna. lihtsalt selleks, et äratada meid laisast heaolutundest ja sundida progressile.

tülisid.
mõned sellised hetked võivad meile üksteise kohta õpetada palju rohkem, kui aastate kaupa viisakalt distansilt suhtlust ühegi konfliktita.
selleks, et neist õppida.
ja selleks, et meid rohkem pingutama panna. et me märkaks, kuidas meil vedanud on, sest liiga tihti hakkame asju võtma iseenestmõistetavatena ja unustame tähtsale pühenduda.

maailma asjad on lihtsalt nii seatud, et aeg-ajalt peab läbi elama negatiivset, et üles ärgata ja tegutseda. ja selle eest peab minu meelest ainult tänulik olema.

täna sain üle pika aja natuke tunda seda vana-head-orav-rattas-motivatsioon-laes- tunnet. parem, kui mul on kiire, nii töötan ja planeerin oma aega palju paremini.
just seda mul vaja oligi.

hämmastav, kui palju võib keegi pooleteise tunni jooksul muuta. mõtlemist natuke paremini paika loksutada ja näidata, kui vale on kõndides oma jalgu vaadata. pilk tuleb maast lahti rebida. parim võimalik asi on ilmselt selle jagamine, mis temas endas on. see on segu eeskujust ja nakkavast optimismist. nähtus, et usk endasee kandub kergelt ümbritsevale maailmale. mulle on vaja väikest impulssi viimaks lõpuni asju, mida ma alati teha olen tahtnud. seda, et keegi rebiks mind välja iseenda välja mõeldud ahelatest ja näitaks asju uue nurga alt.
kõigeks selleks pole üldse palju vaja. lihtsalt õnne, nagu mul, et keegi selline olemas on.
aitäh! :)

taliõppused said selleks korraks läbi.
kes viimase nädala jooksul talverehvid alla said, lumelabidad ja kasukad üles otsisid ning piisavalt küttematerjali varusid, elavad tõenäoliselt kevadeni :D

väljas sajab vihma, aga mul on tuba piparkoogilõhna täis ja esimese kodukaunistustuhina tagajärjed näevad päris head välja :)
. . . . . . . . . .

ja päeva rosinaks üks eileõhtune tsitaat:
"jube hea on olla naistest ümbritsetud. kõik lõhnab nii hästi!"

ma tean, et Ta oleks tahtnud keeli õppida, reisida, teha ja näha palju rohkem, kui olud tollal võimaldasid. ilmselt oleme paljudele temasugustele läbielatu eest suure tänu võlgu. nüüd on parim võimalik asi elada nii, et nad meile uhkusega vaadata võiks.
mina tean, et Ta on nüüdsest alati minuga. võib-olla rohkem, kui kunagi varem. ja seda on nii hea teada!
. . . . . . . . . .

nagu mu õde ütles: "kui ma kunagi trammi alla peaksin jääma, siis kutsuge Vaiko Eplik ja Eliit ja sööge mulle mõeldes lihtsalt üks õhtusöök. ja ma ei taha näha ühtki pisarat mitte kellelgi!"
ja ma olen niii nõus. mulle meeldib sellele mõttele hõrk kiht härmatist peale jätta. põhjalikumad selgitused leiaks ilmselt mõnest heast armastus-on-tugevam-kui-surm-teemalisest raamatust.

arghg!
istun informaatika tunnis ja mitte muhvigi ei suuda kaasa mõelda. teemaks on uurimustöö eelkaitsmise ettevalmistamine (mis on täpselt nädala pärast!)
ma olen lihtsalt segaduses. eelmisel nädadal Vanemuises käik tekitas palju uusi mõtteid ja laiendas teemaderingi. teatrikriitika analüüsimise asemel (või selle kõrval?) võiks uurida, kui palju noored üldse teatris käivad ja mida etendustest arvavad. Vanemuises on meeletult tähtis noorsootöö suund, millese võiks süübida. oleks ka vähem spetsiifiline teema ehk võib-olla peaks teatrikriitikast natuke rohkem teadma selle uurimiseks, kui mina tean. samas võib uus mõte laialivalguvaks osutuda. kuiva statistika analüüs ja küsitluslehtede vastused stiilis "käisin viimati teatris, kui õpetaja 7. klassis viis" ei ole just asjad, millega ma väga tegeleda tahaks.

ainult virin ja hala, ma tean :D

ma ei viitsi!

ei viitsi kühveldada hangesid hoovil ja üritada autot lumest välja lükata. veel vähem viitsin ma homseks füüsikat ja matemaatikat õppida. või ülehomseks või üleülehomseks üldse midagi õppida. ei jaksa asjalik olla.
ma võiks vabalt lumesõda mängida ja uisutada ja kelgutada. sooja glöggi juua, kui külm hakkab ja ahju ees midagi head lugeda. Sinu kaissu magama jääda ärgates teadmisega, et mul ei ole mitte mingisuguseid kohustusi.

mul on, mille nimel veel mõned nädalad hambad ristis pingutada.
vähem kui kuu on jäänud piparkoogilõhnalise ajani, millal ma saan teha kõiki neid asju, mida tahan ja mitte neid, mida pean. vähemalt suurema osa ajast.
ma pole mitte kunagi jõule nii väga oodanud, kui praegu. mitte verivorstide ega kingituste ega mingite muude klišeede pärast. mul on päriselt täiesti ükskõik.
ma lihtsalt tahan seda a e g a. Sinuga :)

suvemälestus 1

äraarvamisvoor: kes-mis-kus?

suvemälestus 2

(mõlemad pildid Mari fotkist)

seoses töövarjupäevaga veetsin neljapäeva Vanemuises teatrimaailma nuusutades. oli äärmiselt muhe "Detektiiv Lotte" proovi jälgida ja jääkaru-või jänesekostüümis näitlejatega kõrvuti laudades lõunatada.

kõige rohkem meeldisid mulle inimesed. ma ei kohanud terve päeva jooksul kedagi, kes poleks oma tööd südamega teinud ja seda armastanud. neist kiirgas rahulolu ja tarkust. tähtsad asjad, mille poole seoses "kelleks-tahad-saada" teemadel püüelda võiks.
. . . . . . . . . .

(muide, Lotte on üldse ülišeff tegelane :))

seeing sounds

päeva märksõna: N.E.R.D.
jjjeah!

kõige hirmsam on tunne, et kui midagi peaks kohutavalt valesti minema, on minu jaoks maailmas üks inimene vähem olemas.

alatiseks.

peaks juba puhtalt blogi mitte väljasuretamise eesmärgil kirjutama,
aga ma loksun oma tavalises rahulikus rütmis, miski pole vist piisavalt raputanud, et siin kirglikult raporteerida.

niiet teeks parem pildivooru

:)

võib-olla pole having fun just kõige õigem sõnastus mu eesmärkidele,
aga tähelepanuväärne nädal on olnud,
väga paljude eriliste hetketega.

. . . . . . . . . .


kellegi väga tähtsaga pole kõik hästi.
ta rääkis, siiralt, silma vaadates ja südamest, et ei tunne mingit surmahirmu. et on alati kõige tähtsamaks pidanud elamist nii, et sellest mistahes hetkel kahju loobuda ei oleks. see ei tähenda elupõletamist, vaid julgust teha otsuseid, mida hiljem kahetsema ei pea. meil kõigil on oma Tee ja kui tema oma on selline, siis jätkub tal sisemist jõudu, et seda käia.
ma ei oska seda tohutu austust, mida tunnen, edasi anda. temas on kõige suurem vaprus, mida ma kunagi kohanud olen. minu jaoks on väga oluline kõik, mida ta mu heaks teinud on.
aga kõige suurema inimese teeb temast elamine kogu hingest nii, nagu paljud ainult mõtlevad, et elama peaks.

. . . . . . . . . .


asjades on natuke vastuolulisust. mõnes mõttes on kõik ootamatult habras. jää, millel alati kindlalt kukkumist kartmata libiseda võis, kipuks nagu kohati pragunema ja tundub natuke liiga õhuke.
võib-olla on see ainult hirmu loodud illusioon, sest samal ajal on kindel, et kõige perfektsemalt sobivad sõnad
"they will all forgive
they know that you felt empty inside
and the have always seen
everything you've tried to hide"
just sellele samale jääle.

ilmselt näitab aeg, kuidas asjad päriselt on.

. . . . . . . .


kõige tähtsamaks pean, et õppisin Sind nende päevadega päriselt hindama. nii palju, nagu seda tegelikult väärt oled.

tunnen mõnikord, et ei ütle just liiga palju head välja. ilmselt räägib mu pilk või miski muu palju rohkem, kui suu kunagi öelda oskaks.

sellega sai oluline öeldud,
mis on meie, jääb meile.


Sa ju tead,
ma armastan Sind!

. . . . . . . . .

to-do list homsest:

1) püstitada maailmarekord kategoorias "how-much-fun-can-someone-possibly-have-in-a-week"

ja ongi nagu kõik. terveks nädalaks.

.

hah, I love my life!

pneumonia-saaga jätkub

kirjutaks, ausõna kirjutaks, aga ma olen harjunud vait olema, kui suurt midagi öelda pole.

ma parem säästan maailma üksikasjadest ja ei hala oma teist nädalat kestva kopsupõletiku-tripist, sest mul on juba päris hea. olen homsest jälle koolis ja igati aktsioonis.

. . . . .

psst,

reede pole enam kaugel

ja terve järgmine nädal saab olema h e a

niiet kõik on igati bueno :)

koht, kus kõik maailma asjad saavad korda

mõnikord ei ole midagi õigemat, kui sinna sattumine. Tema juurde. lihtsalt selle pärast, et jalad viivad, igasuguse ette planeerimiseta.

mõned inimesed ütlevad, et loota saab ainult iseendale.
aga Temas on nii palju mind!
ma ei tea, kust lõppen mina ja algab Tema või vastupidi.

midagi otsides võib pilk liiga pikalt kõrvalistele asjadele pidama jääda. ma tean alati, et võin Tema silmi laenata, ja ma leian selle, mida otsisin.

olen tavaliselt liiga hõivatud iseendaks olemisega, ega mõtle, mida Tema ühes või teises olukorras teeks.
aga mõtlen tihti, et huvitav, mida Ta praegu teeb?

me jõuame alati samasse punkti. tavaliselt natuke erinevaid teid kasutades või teadmisega, et üks on teisest ees. aga leiame end alati samast kohast, samade mõtete ja tunnetega.

me ei ole asjadest, mida lõpuni ühte moodi mõistame, kunagi rääkinud, sest seda pole vaja.

Tema juures kaovad kõik mu mured ja hirmud.
täna haihtusid need hetkel, mis päeva viimased päikesekiired mu juukseid silitasid ja vaikselt hämarduma hakkas. nägin, kuidas kured oma igasügisest rännakut soojale maale alustasid, ja teadsin, et selleks korraks on kõik hästi.
sellest lummusest ärgates oli juba päris-päris pime.

ma ei pea Talle asju, nagu siin, kunagi ütlema, sest me mõlemad teame neid ja palju rohkemgi.

SINA arvad end teadvat, kes Ta on. aga ma ei usu, et tegelikult tead.

kui see toob kasvõi hetkeks naeratuse Ta näole, oli asi seda väärt.


ma armastan Teda !

kontrastid

this everyday-brainfuck
oh so sweet
seems to suck out the whole sunlight
screws things so deep

vs

viimased kaks überhead päeva

kämp
ja
fämili,
täielik perfection
:)
. . . . .

Keane - Spriralling

täiesti geniaalne lugu!
kuula SIIT
video ei sümpatiseeru kuidagi, aga lugu on überhea.
lihtsalt, need sõnad

. . . . .

cause now I only see my dreams in everything I touch
feel their cold hands on everything that I love
cold like some magnificant skyline
out of my reach but always In my eyeline

now
we're tumbling down
we're spiralling
tied up to the ground
we're spiralling

I fashioned you from jewels and stone
made you in the image of myself
gave you everything you wanted
so you would never know anything else
but everytime I reach for you
you slip through my fingers
into cold sunlight
laughing at the things that I had planned

when we fall in love
we just fall
in love with ourselves
we're spiralling

. . . . .

ahjaa, mitte valesti mõista,
ei sisaldanud mingit vihjet mu elule
it was just all about the song.

austraallased kodus, niiiniii hea!
kõik on ikka vana hea, nagu poleks vahepealset 13 kuud eemalolekut olnudki :)

. . . . .


tahaks siiralt osata sõprade jaoks, kes seda vajavad, midagi rohkemat ära teha. ma saan ainult kuulajaks olla, natuke nõu anda, ja loota, et asjad hakkavad aja möödudes paremuse suunas liikuma.
aga kui ei hakka?
ei pea ennast inimeseks, kes teiste probleemidest enda mured teeb. ma olen enamuse ajast kohutav egoist. aga kui ma kedagi armastan, lähevad asjad südamesse.
lihtsalt tunne, et minu võimuses pole mitte kuidagi asju paremuse poole liigutada, teeb nukraks.

. . . . .

ma loodan, et meie arusaamad sellest, mis tähtis on, jäävad alati kristallselgeks. et me ei lase hoolimatusel ja tüdinemisel määravaks saada. et hetkeemotsioonide kõrval jääb alles ka selge mõistus.

. . . . .

ja nagu ongi ammendunud mu emo-teemad.


ma olen kindel, et homsest kujuneb ülimahe päev.
marsruut marleen-gerd-tartu-allan. ja muidugi õhtune programm :)
mmmuahh!

ei viitsi igapäevastest asjadest rääkida. elan praegu natuke rohkem tulevikus.

nädala pärast jõuavad eestisse mu õde ja gerd. asi ei taha mulle veel hästi kohale jõuda, sest me pole üksteist rohkem kui aasta näinud. igatsen ja ootan, VÄGA.

s e i t s e päeva veel !

samas, ei saa mainimata jätta, et enne eelnimetatud suuründmust tulevad sellised suurepärased päevad, nagu REEDE, LAUPÄEV ja PÜHAPÄEV.

pole ammu nädalavahetust sellise õhinaga oodanud, nagu praegu.

;)

. . .

I hate playing hide-and-seek with you
let's rather take the truth-or-dare

I sure know the truth
so choose the dare

. . .

hommik.
vanemad on ülimalt entusiastlikus pühapäevase väljasõidu tujus. mina jõudsin koju natuke enne kuute ja polnud kindlasti mitte vanematega-trippimise-konditsioonis. öö oli pikk ja elamusterohke, aga see selleks. detailid jäävad siinkohal paljastamata.
igatahes, saadan ema-isa ma-ei-tea-kuhu ja lähen süüdimatult magama tagasi. kaotatud unetunnid tasa tehtud, valdab mind meeletu kokandushuvi.

maailmas on liiga palju häid kokandusbloge, seega ma ei hakka siin piltide ja muu materjaliga pimpima. minu tänasteks meistriteosteks on õunamuffinid ja lasanje. viimast tegin esimest korda, aga mis siin salata, pagana hea tuli :)
naine köögis hätta ei jää :D

millal mulle ükskord meelde jääb, et mu siiras heasoovlikus kõrvetab liiga mu tihti sõrmed? isegi seal, kus seda kõige vähem karta oskan.


"But there is one big thing I cannot do: make the people shut their mouths. It matters not what false things people say; the important thing is to continue to do that which I consider to be true."
(Paulo Coelho)

my weekend special

don't want the world,
just you
:)

vaata,
asi on nii, et mina ei lange sinu tasemele. ja üksi kakelda ju ei saa.

'cause what I have right now is more you'll ever get.
edu.

Anne-Liisi blog tegi just mu päeva.
pean silmas viimast kahte postitust Paulo Coelho ainetel.
j u m a l d a n tema teoseid ja kõike seda, mida mees oma raamatutesse panna oskab. Annele on kätte sattunud ilmselt mingi uuem kraam, milles peituvat sain natuke nuusutada.

lugemist väärt!

never ära looda naiivselt, et kohustused ei kasva üle pea, sest seda nad päris kindlasti teevad. tead ju küll, näiteks, kõik asjad satuvad ühele ajale. ja siis tuleb üle elada need rusuvad dilemmad ja kahe halva vahel valida.
või, kui sa ühel hetkel pole enam motiveeritud teatud kokkusaamistel viibima, on vääga pahasti.

või midagi muud ebatoredat.

. . . . .

jaa, kool algas ka. kõik on ikka sama vana hea. kuigi, kas mulle ainult tundub, või geograafia õpetaja ajabki veel rohkem veel lollimat juttu, kui kunagi varem!? :D
kolmest majaosast on ainult kaks kasutusel ja uus spordihoone on ainult unistus. meil pole isegi garderoobi. aga ma olen natuke liiga optimist, et end sellest eriolukorrast häirida lasta.
:)

. . . . .

loomulikult, kõik otsused viimasel hetkel...
või natuke hiljem ;)

blow your obsession

sa võiksid olla niii palju õnnelikum, kui suudaksid lahti lasta vanadest kinnisideedest. mõned asjad jäävad alatiseks kättesaamatuks. milleks siis ikka ja jälle takerduda tolmukorra alla mattunud suhetesse, selle asemel, et vabalt edasi lennata.

kui loobumine tundub raske või lausa võimatu, tuleb teha viimane tuleproov. midagi kasvõi hullumeelsusele kalduvat, et selle maagilise köitva sära tuhmumises kindel olla. et olla

v a b a !

sa pole nii nõrk, kui arvad. lihtsalt usu endasse.

. . . . .

viimastel päevadel kannan õlul sügismasendust kerges nukruse kastmes. see on nii igal aastal, juba lapsepõlvest. ma leian ikka põhjuse, miks kurb olla.
kui suvine tegude hoog hakkab vaibuma, tuuled on muutunud hinge kriipivalt jahedaks ja ööd on päriselt pimedad. suvelõpukurbust võib paljast õhust sisse hingata.


tegelikult pole asjad üldse traagilised. ma arvan, et see on mu elu kõige õnnelikum augustikuu lõppemise äng. sest ma lähen talvele vastu süda täis sooje mälestusi ja kuumi lootusi.

jah,
kuidagi natuke vara sellise sentimentaalsuse jaoks. homsest hakkav universumi kõige khuulim vigala laululaager on veel ees. ja natuke suve ka.
aga tujud on tujud.

kõik on korras, kuni mul on mu inimesed.

. . .

trip sai otsa. vähemalt selleks suveks.

m a o l e n k o d u s !

ja väääääääga rahul.
sest, hea o l i ja o n .

ma tahan siia kõik elamused päevade kaupa kirja panna, et need uuesti läbi elada ja kuhugi talletada. aga selleks on mul veel aega.


praegu tundub, et kisub peoks.
after all, kogu kamp on koos ja meil on kaasas midagi ungari veinikeldritest. viis liitrit.
muhhaha
:)

seitseteist

... on vägev saada !
;)

Olen viimasel ajal blogimisest mitut köitvat artiklit lugenud.
Põhjus, miks ma seda mainin, on mõtted, mida nende lugude lugemine minus tekitas. Õigupoolest, ma tunnen, et pole kunagi mingit konkreetset blogimise stiili või vilumust omandanud.

Esiteks, siin ei saa kunagi lõpuni avameelne olla. Ma ei taha kõiki oma elu detaile avalikult kirja panna. Ma tean, et põhjatu ausus oleks ebaõiglane minu inimeste vastu. Ma ei taha nende elu eksponeerida ega kellegile oma väljaütlemistega liiga teha.

Minus on natuke ebausku kõikvõimalike väljaütlemiste suhtes ehk kui ma midagi sellist teen, siis varsti pöörduvad asjad totaalselt vastupidiseks. See võib avalduda lõputult paljus, tähtsamates ja ebaolulisemates asjades. Näiteks ma teatan, et olen meeletult rahul ja varsti pärast seda tunnen ennast kohutavalt õnnetuna.

Siis, hakkan kahtlema enda aususes siin.
Ei taha ridade kaupa allegoorilist hala.
Mul pole vaja meeleheitlikke "vaadake-mind-mul-ausõna-on-elu"- või "olen-nii-masenduses-palun-märgake-mind"- tekste.
Jaa, kedagi ei huvita, millisest poest ma täna piima ostsin ja mis värvi tossud mul jooksma minnes jalas olid. Lõputult pikk tegevuste kirjeldus, eriti ilma hea kirjutamisoskuseta, on totaalselt ebapõnev.


Mulle tuli meelde Ilmar Raagi loeng ühel koolitusel, kus ta pööras tähelepanu ajakirjanduse mõjule lugejatele. Sellele, kui erinev võib olla autori mõttekäik loost, mis lõpuks ilmub. Aga mis kõige tähtsam, imuvate tekstide mõjust lugejaltele ja ühiskonnale üldiselt. See on lihtsalt üks paljudest teemadest, mis mulle korda läheb.
Sel hetkel saalis istudes oli mul kindel plaan toimunust oma blogi raporteerida, aga kogu asi jäi laiskuse taha. Nagu mul ikka liiga tihti juhtuma kipub.

Mul on lihtsalt palju mõtteid, mida ma kellegagi jagama harjunud olen.
Igatahes kavatsen oma eksperimentaalkirjutisi siin edasi ilmutada.
Kasvõi puhtalt eneseanalüütilistel eesmärkidel.

Mul oli v ä g a bueno nädalavahetus :)

Tartu.

Kolm roosi (mille ma oma residensis kuivatan), überilus ilm, üks vaadatav ja kolm mittevaadatavat filmi, Pegasusel tšillimine, jalutuskäigud (eriti Karlova linnaosa pimedad puiesteed), palju vaarikaid, mõned breezerid ja mis peamine,

inimesed!

Muide, võimalik, et olen ennast isegi välja maganud. That's naiss.

. . . . .

Reedeni tööl, kontorirott as I am

ja siis tuleb juba uus ja vähemalt sama khuul nädalalõpp.

"rahul" on jätkuvalt meeleseisundi põhiline märksõna

. . . . .

Robin Thicke - Magic

a b s o l u u t s e l t .

Headusest

Kaks tüdrukut läksid kanuutama. Startisid õhtul kella kuue paiku ja teadsid, et eesolev distants peaks läbitav olema umbes tunniga. Ei võtnud vettekukkumise kartuses telefone kaasa, ajasid juttu oletades, et liiguvad lihtsalt tavalisest aeglasemalt.

Keskööks oli selge, et nad on läinud vales suunas. Tulid jõelt ära ja vedasid kanuud kilomeetreid kaasas, kuni leidsid ühe maja. Uksele tuli vana naine, kes keeldus neid aitamast. Ajas abivajad vihase sõimu saatel minema. Ainult mainis, et umbes neli kilomeetrit edasi lminnes jõuab maanteele.
Nüüd oldi tõeliselt väsinud ja paanikas. Külm oli ja lootus asendus õudusega.
Kanuu jäi maha, nad kõndisid üle põldude teeni.

Kaks noort tüdrukut lühikestes riietes ja päästevestides öösel maanteel abi palumas. Autosid sõitis pidevalt mööda aga keegi ei vaevunud peatuma. Vastupidi, juhid olid pahased ja sõitsid hädalistest ringiga mööda. Nii möödus vähemalt tund.

Lõpuks peatas kinni päästeametniku auto. Tuli välja, et neid on juba tundide kaupa otsitud ja lõpuks leitud.


Ma ei maini asjaosaliste nimesid, sest see, kellele nad juhtunust rääkida tahavd, on nende endi otsustada. Muidugi võib neile ette heita rumalust ja ettevaatamatust.
Aga see ei ole see, milleni ma jõuda tahtsin.

Mida teeksid sarnases olukorras SINA ? Abivajajana? Vana naisena majas? Autojuhina ?

Alati on lihtsam ei öelda ja minema kõndida. Ja loota, et meile endale kunagi nii ei tehta. Et midagi sellist ei juhtu.
Aga keegi ei saa kunagi kindel olla.

Hoolimata hilisest õhtutunnist kirjutan siia midagi üles. Enne, kui praegused emotsioonid kaduma lähevad ja uutega asenduvad.


EKNSis oli hea. Ootuspäraselt hea. Muusikalises mõttes ja inimeste pärast ka. Maas magamine ja ladinaakeelsed laulutekstid ei tundunud peale laagri lõpetanud vanamuusikaetendust üldse masendavad. Selle suve esimene suplus (lootusetult hiline, ma tean), kaks päeva Ugala laval tšillimist, rasked proovid ja veel raskemad hommikud. Kõik need pilgud ja naeratused. Maailma kõige soojem hääl, mis tekib siis, kui laulab koori meespere.

Aitäh ja

V I G A L A N I !

. . . . .

Koju jõudes käisin tehkal, kus oli ka ootuspäraselt hea. Pidu oli. Vanad head näod ja laulud.

Aga asi, mis mind tõeliselt närvi ajas, oli sündmus, kui kaks purjus noormeest otsustasid korvpallirõnga posti otsa ronida. Tegemist oli üpris ohtliku olukorraga, sest tüübid olid maapinnast päris mitme meetri kõrgusel ja post kõikus kurjakuulutavalt.
Läksin kurtsin muret turvamehele ja jah, nüüd tuleb püänt. Ta vastas, et tema ei vastuta selliste asjade eest. Tema mure on, et keegi lausa purjus ei oleks ega peksa ei saaks.
Nagu mismõttes !?!?? Turvamehe ülesanne on tagada üritusel turvalisus ja need kaks jorssi olid ilmselgelt väga joobes. (Ei olnud kaugeltki ainsad aga see selleks.)
Igatahes tõsiselt masendav suhtumine. Mina isiklikult ei oleks sealt posti otsast alla sadanud, need kaks kaskadööri poleks mingi valemiga saanud mulle pähe kukkuda ja päris kindlasti ei oleks mina seda posti pärast lappima hakanud. Aga asi on põhimõttes. Ja ma poleks saanud mitte midagi mõistlikumat ära teha. Ja see pole esimene kord, kui sama kompanii onud sama viletsa suhtumisega oma tööd teevad.
. . . . .


Igatahes homne päev möödub mul austraallastega. Kohtusin juba täna Viljandis õe tuttavatega, kes homme siia tulevad. Ma arvan, et meil saab vahva olema :)

. . . . .


Hääl jäi mul Viljandi järve aga see on ainus pisiasi, mis hetkel valestu tundub olevat. Olen jätkuvalt rahuolev.



Ja nüüd on päris kindlasti uneaeg.

. . . . .

Huvitaval kombel olen ma täna minetanud oma alatise tööpõlguri suhtumise ja üllatavalt palju kasulikku teinud. Positiivne.

tagasi.
ja mul on ainult üksikud mõtted.

. . . . .


tartus oli hea!
aeg läks jube ruttu.
jõuad vaevu ärgata, kui juba on pime. ja siis jälle valge.

üksi oli hea ja kahekesi veel parem.

seda hakkab nüüd tihti juhtuma, I promise.


. . . . .

ma niiii igatsen oma õde. p a l j u ja kogu aeg.


. . . . .


muide, film seks ja linn on vaatamist väärt. vaata.

. . . . .


igatahes ma olen jätkuvalt rahul.
sellega, et ma ei tea, mis tuleb. sellega, et kestev hetk on suurepärane. (oioii, läheb vist poeetiliseks.)


ma ei tea, kas ma olen seda siin juba öelnud
aga
inimesed
on nii kuradi tähtsad!
ma ei teaks paljut, mida tean, ilma nendeta, kes mu ümber on. õigupoolest poleks mul midagi.
ma armastan inimesi. või oleks ausam öelda, et ma armastan oma s õ p r u.

sest need, keda ma ei armasta, ei häiri mind enam ammu.

. . . . .



tänan tähelepanu eest !

. . . . .

kolisin mõneks ajaks tartusse!

Kallis,

me naised oleme vastikud ärakasutajad.

Sa võid kulutada iga krooni oma rahakotist ja iga muskli oma kehast ta õnnelikuks tegemisele. Aga lõpuks ütleb ta lihtsalt, et meie vahel polnud kunagi midagi. Paremal juhul.

Halvemal juhul tahab ta sind veel kolm korda tagasi. Ja kõik lõppeb ikkagi samamoodi.

Ja avastab kunagi hiljem, et sa olid the best thing that has ever happened to her, nagu ameerika lauludes öeldakse.

Või siis,

kui pessimism nurka visata...
võib-olla saate te igavesti õnnelikuks.

Ma ei taha nii teha, kallis.

Igatahes,
sind on hoiatatud!

S U M M E R T I M E

Mulle meeldib, et väljas nii jahe on, mulle meeldivad mu obessioonid, mu tujukus, liiga pikaks kasvanud tukk, segamini tuba.

Üle kõige meeldib mulle, et mul õhtuti alati midagi teha on. Et mu maja ees peatub auto, et järjekordseid plaane teostama minna. Et keegi on alati nõus mu külmunud käsi soendama, mulle oma patja loovutama või rattaga koju viima, tundugu maa nii pikk kui tahes.

Ei ole masendust, kui on SÕBRAD.

Läbi aegade võimsaim blogija olen :D
Tervelt korra kuus tuleb selline asi meelde.

Mu blogijatulevik on ehk siiski helgem, loodame.


"õnnelik" ja "rahulolev" on hetke märksõnad

. . . . .

I'm gonna go with the flow, hon

. . . . .

Slõuväkkia

Vau, kes siin üle nii pika aja oma nägu näitab. Mina isiklikult.

Slovakkias käidud. Mõned asjaolud reisi juures lonkasid mõlemat jalga. Näiteks liiga tihedalt täis topitud programm ehk harvad võimalused söömiseks ja olematu vaba aeg. Ebatoredad pikad bussisõidud, eriti juhul, kui vaadatav film vaadata ei kõlba ja und ei ole, iPodi aku on tühi ja kõik võimalikud vestluspartnerid on süvenenud samasse filmi või oma unenägudesse.

Kohati neurootilisusele kalduv kontroll pedagoogide poolt oli masendav, sest kõiges oli alati süüdi Kriminaalne Kolmik koosseisus mina, Jane ja Kaidy. Kui nurjatu.

Samas, midagi tegemata ei jäänud. Ööelu oli suure vahelejäämistõenäosuse tõttu tavalisest veelgi põnevam. Jälle killuke rohkem maailma nähtud.

Ja seltskond, parim asi kõige juures üldse.

Parim võimalik algus esimesele keskkoolisuvele.

WHOAA!

Viimased päevad on igapäevasest rutiinist kõvasti välja raputanud. Või õigemini, rutiin on ribadeks hakitud ja läbi mikserdatud.

Sain suveks töö mida kõige rohkem tahtsin. Kaheks nädalaks ainult, aga olen ikkagi ülirahul :)
Kui juba jutt suvele läks, siis hakkab Paides põnevaid asju juhtuma. Projekt "Noortekas kolib õue" ja Järvamaa noortepäev 2008 tulevad enneolematult khuulid. Jälgige reklaami! ;)

Peale kolme selle nädala koolipäeva läksime kamraadidega klassivenna suvilasse ja tähistasime korralikult volbrit. Suurem osa järgmisest päevast kulus kaotatud unetundide korvamiseks.


Reedel tegin põgusa visiidi Tallinna kaubanduskeskustesse.
Olulisem on siinkohal fakt, et reede õhtu mahub raudselt minu parimate pidude TOP10sse. Resto, inimesed ja milline muusika! Viimane tund oli täielik tantsulõvide paradiis.

Laupäeva hommik - neli tundi und ja läbi aegade kõige väsinumad jalad. Aga polnud parata, kell 9 tuli kark alla libistada. Läksime AlgabSuve tiimiga metsa puid istutama. 5 tundi, 13 inimest ja 1500 noort kuuske.
Töö oli tõsine, ilm kuum ja õhtuks olime kõik omadega täiesti läbi.
Tomi see ei heidutanud. Enne maanteele jõudmist pidime läbima umbes 10 km käänulist ja künklikku kruusateed. Sellist krossi, mida tema meile tegi, olen ma varem ainult telekast näinud. Kiljusime Roosiga omajagu, aga meie Schumacheriks moondunud juht jätkas pöörast sõitu.
T Ä I E S T I H U L L ja samas niinii vinge!

Piltlikult öeldes jõudsin ma vaevu kummikutest välja astuda, kui juba helistas Andre ja kutsus välja. Rääkisime tunnikese elufilosoofiast ja sõitsime natuke Erjoga ringi.

Koju jõudes pomisesin ma isale "ma mingi tunnikese magan ja siis vaatab, mis edasi teen, vist välja" või midagi taolist ja vajusin unne. Ärkasin täna hommikul. Niipalju siis laupäeva õhtust. Vähemalt sain välja puhata :)

Tänase päeva märksõna on seljavalu.


Homme läheme puudeistutajatega Pärnusse Tervise Paradiisi.
Nurr :)

Tšeki seda välja -> AlgabSuve UUS kodukas !


Muidu, haha.
Eneseuhkus sai kõvasti räsida eile. Enam ei hüppa tulle nii.... kuni järgmise korrani :D

Ilmad on niii ilusad! (okei, seda sa oled ise ka märganud)
Mulle põhustab see igasuguste emomeeleolude kadumise. Aga samas, kui õues särab päike ja sooja on 20 kraadi, kaob isu ka igasuguseid kohustusi täita. Kohusetunne kohati isegi peaaegu haihtub.
Niiet elu on ilus ja kasulikku teha ei viitsi.

Täna on haruldaselt hea päev.

Käisin hommikul Tartu silmakliinikus lugematutel uuringutel. Kõik need masinad ja silmatilgad kassisid paariks tunniks ikka korralikult ära. Aga kuna mu arst on ühtlasi ka õe sõbranna, siis ta oli minuga igavesti armas, viitsis vaeva näha ja jännata.
Uued okulaarid, soon.

Igatahes päike ja märkimisväärselt hea plaat auto audiosüsteemis lõid üleva meeleolu kogu päevaks.

Laupäeval lendas mu ema Austraaliasse õele külla ja on õnnelikult kohale ka jõudnud :) ´
Natuke vähem kui kuu pärast on ta tagasi, seni olen siin Issi Väike Meeleheitel Koduperenaine :D not. Kui meie kahe kooselu siin kulgeb edasi sama harmooniliselt, kui viimaste päevade jooksul, ei saa ma küll millegi üle kurta.

Mul on viimasel ajal venelastega positiivseid kokkupuuteid olnud.
Laupäeval sõitsime ansambliga ühes mikrobussis koos vene tädidega konkurssile. Selle, et nad terve tagasitee mitte just kõige ilusamini laulsid, annan neile andeks, sest nad rääkisid kõik eesti keelt ja olid meie suhtes igati sõbralikult meelestatud. Ka konkursil osalejatest enamik olid slaavi päritolu, aga tundus, et neil pole meie kui eestlaste vastu mitte kõige vähematki.
Üks õdedest täna Tartus oli ka venelane ja ta oli tõeliselt lahe naine.
Seega mina kui sisimas pisike russofoob olen põhjalikult mõjutatud.

Alicia Keys - Tell You Something

Kõigepealt, maniakaalne iseendale stressi tekitamise viis on mu kooliasjadega seotud praegu. Kodus on õhtuti tunne, et pole midagi suurt õppida. või lihtsalt ei viitsi. Või siis ei olegi veel kohale jõudnud, et järgmise päeva selles-ja selles aines on päris olulised tööd.
Igatahes hommikuti kooli minnes loodan vahetundidel õppimisele, kogu aeg oleks nagu piisavalt aega veel. Lõpuks saab kõik enam-vähem ilusti korda, aga seda närvide kulu arvelt. Omamoodi masohismi vorm, eksole.

Kool on nagu kool ikka. Selles mõttes, et päris hea. Ma olen niinii tänulik, et mul on mu kallzõbzud ja tiburullid. Need neiud teevad ka maailma ebatoredamast päevast elamiskõlbuliku. Olgu muude asjadega, kuidas on, see on raudne värk. Kõige suurem väärtus ja tähtsam asi. Tänkju!

Igatahes, peale laulmist koju jõudes oli tuju päääris kehv. Olukord vajas kiiret tegutsemist. Hüppasin ratta selga ja sõitsin tervelt 16 km. Aega kulus pisut üle tunni. Olin oma tubliduses üllatunud, sest tavaliselt teen paarikilomeetriseid juppe. Igatahes väärt trenn ja peale seda oli elu 100% rohkem lill.


Rauntzz helistas ja arvas, et võiks rolleriga sõitma minna muidu.

Nii khuul. Homme, kindlasti! :)

Adjöö.

Alustame neljapäevast.
Balletti tasus vaatama minna küll. Koju jõudes astusin kingadest tossudesse ja tegin tiiru ööjooksu. Viiepallisüsteemis sai õhtu hindeks kuus.

Reede hommikul polnud üldse sellist tunnet, et tahaks kell 8 füüsika tunnis oma nägu näidata. Õigupoolest tekkisid mul kurjad plaanid mitte kooli minna juba varem. Igatahes vaatasin välja kella kahese bussi Tallinnasse ja jäin koju puhkama. Lõpuks läks mul oodatust paremini- sain linna Teedu autoga. Istusin mõni aeg Apollo kohvikus, suundusin bussi 1A ja EKNSi laager Viimsis võis alata. Laulsime terve õhtu ja pool tänast päeva.
Tagasi sõites kuulasime autos rokki ja sõime palju häid komme.
Igatahes laagrites käimise isu on hetkega tagasi. Vahelduseks on hea uuemaid nägusid näha ja lihtsalt ära olla. Laulda on ka hea. Raske peale nii pikka puudumist, aga hea.


Viimaste päevade muusikaleid on bänd nimega Paramore. Väga mõnus kõigi minu lugematute r'nb palade vahele.
Kuula küll.

Vaatab, mis täna õhtul veel juhtuma hakkab. Loodetavasti midagi hakkab.
Ja kui ei, on mul üks lugemata raamat, ahvatlev võimalus filme vaadata ning lõputud teevarud.

Eile tegin sellise triki, et läksin kl 19 magama ja ärkasin kl 7.
Täna pole just üleliia reibas olla, aga vähemalt teoreetiliselt olen palju maganud. Isegi see teadmine on hea.

Täna õnnestus mul koolis kahel järjestikusel Peeter Jõgioja kontserdil olla. "Hurraa" oli päeva lemmiksõna tal. Minu kõrval istunud Cardo nentis ka tabavalt: "Hull mees ikka. Huvitavav kas ta hommikuti äratab oma last ka peaga-läbi-ukse- stiilis?"
Igatahes kärtsumürstu sai kõvasti.

Nalja on täna ka ikka saanud. Õnneks ole üldsemitte huumorikaugete persoonidega ümbritsetud mind :D

Viimaste päevade põhidillemma on, kas minna sel nädalavahetusel Soomaale ÕE laagrisse või EKNSi Viimsisse. (btw, EKNS= Eesti koolinoorte segakoor)
Alguses olin kindel, et EKNS, siis otsustasin ÕE kasuks ja maksin isegi laagriraha ära. Ja oh üllatust, peale seda, kui ma teada sain, et kahe nädala pärast osaleme ühel ansamblite konkursil, kus Taavi Esko (EKNSi dirigent) on žüriis, hakkas taas südametunnistus närima. Vaatan, kas saan homme asjad ümber korraldada.
Selline otsustusvõimetus.

Laulame ansambliga Liisi Koiksoni Väikest järve. Esitusele ma hinnangut ei anna, aga jube ilus laul on. Nauding ja väljakutse.
Kui mõtlema hakata, siis viimase kahe päevaga olen neli uut laulu õppinud. Kõva laulunädal.

Homme lähen Estoniasse "Luikede järve" vaatama. Pole kunagi balletti näinud, seega tõotab päris põnev tulla.


Aitab küll lebost nüüd. Tarvis õppima hakata. Põhilised pinnud silmas on "Fausti" - analüüsi kirjutamine ja homne saksa keele töö (ma isegi pole kindel, mille peale see oli.)
Edu mulle.

Et oleks mingigi tegevus

Istun kooli raamatukogus ja niiiii igav on. Kirjutan, et midagi teha oleks vähemalt.
Teised on väljas kehalises. Jookseks hea meelega praegu vallimäel selle asemel, et siin passida aga pole piisavalt terve veel. Kõik ajakirjad on läbi sirvitud ja ei viitsi absoluutselt midagi lugeda.

Vähemalt Jaanika tegi nalja praegu. Aevastas ja ütles: "bless me, bless me!" Haha :D

Tahaks koju minna aga saksa keel hakkab poole tunni pärast.
Oh joy.

Koolist ära minnes pesi garderoobitädi põrandat ja raadiost üürgas George Michaeli "Freedom"

"all we have to do now
is take these lies
and make them true

all we have to see
is that you don't belong to me
and I don't belong to you"
Tegin peale kooli lõhepirukaid ja tiramisut. Terve kokkamise aja kummitas see laul.

Oleks peaaegu reede õhtu otseses mõttes maha maganud. Õnneks sain karmi korralduse seltskonda ilmuda ja seda ma ka tegin.
Need samad näod, samad kokkusaamiskohad ja naljad. Inimesed oma vigade ja voorustega. Need vanad head on ikka asendamatud :)


Olen terve nädala tõbine olnud ja praegu on hääl täiesti ära. Ei olnud eriti mõistlik tegu külmetusega jooksma minna teisipäeval. Ja võib-olla järgmine kord mõtlen hoolega järele, enne kui Saaremaa praamil mitte just kõige soojema ilmaga ülemisele tekile tšillima lähen.
Kuigi pole hullu. Ilmselt tänaõhtune jalutuskäik läbi linna ja Tarbjal käik polnud just samm paranemise suunas, aga siiski. Aitab nüüd küll sellest köha-ja nohujamast.
Tahaks järgmisel nädalal laulmisvõimeline olla.


Mida kõike veel tahaks. Kõigi loogikareeglite kohaselt eelkõige seda, millest kõige rohkem puudust tunnen. Soovid on selged ja sihid on siirad.
Ma ei taha asju, tahan et mu ootused vahelduseks täituksid.

Ma olen seda väärt.

Naljakas.
Kui täpselt nädal tagasi oli tõsine plaan kelgutama minna, siis täna sai juba tõelist kevadet nautida.

Saaremaa mönud

mis: konkurss-festival
kes: PG segakoor + koorid üle Eesti
kus: Kuressaares
millal: eelmine nädalavahetus
tagajärjed: unisus ühe täiest magamata öö tõttu, külmetus ja palavik 37,4 (viimaste andemete kohaselt)
aga asi oli seda väärt.
hinnang: überhea igas mõttes - esinesime korralikult, elamistingimused olid super ja seltsielu oli pehmelt öeldes tasemel


selline rohkesõnaline ülevaade siis.

Nii hea, et sellega nüüd korras on.

da Faust

Kirjanduse tund. Arutelu "Fausti" ümber. Raamatu on läbi lugenud ainult kolmandik klassist ja paraku mina nende hulka ei kuulunud. Ülesandeks on lahendada teose erinevaid filosoofilisi müsteeriume.

See oli paaniline lehekülgede lappamine ja infokildude ümber süžee ehitamine. Loetud minutite jooksul tuli jagada oma versiooni rühmakaaslastega ja kellegilt selle õigsuse kohta kinnitust saada.
Suurepärane ajutrenn.

Siiski, pöörane amokijooks tõdede suunas oli edukas. Tervitaks siinkohal oma grupikamraade :D

I wonder if I...




... ever see you again

No tere tali

Mihkel arvas, et võiks kelgutama minna. Ma arvan, et see on väärt mõte ja ootan ta kõnet:)
Pealegi ilmateade lubas, et homme on juba 1 kraad sooja, seega kogu see lumi hakkab ära sulama. Kisub vesiseks.
Ja kui läheb nii, nagu lubati, et nädala lõpuks on juba 12 kraadi sooja, on elu küll Lillkapsas.

Nonii

Kaks üpriski kurnavat koolipäeva peale kahenädalast pausi on selja taga.

Täna oli matemaatikas kontrolltöö. Pärast enda vastuste võrdlemist õpetaja omadega oli selge, et olin mõningal määral puuse pannud. Isegi ühe enda kohta geniaalse lahenduskäigu mõtlesin välja, aga arvata on, et ka see oli lootusetult vale :D
Kuigi ma juba ammu ei viitsi lasta sellistel asjadel oma tuju rikkuda. Kolm, neli ja viis on ainult numbrid.
Hea küll, mulle meeldib, kui ma kõigest aru saan ja kooliasjad korras on.
Aga draamad teemal umbes nagu"Sain jälle nelja :(" on kauge minevik.


Üle pika aja tekkis täna plaan koos reaalklassiga üks korralik pidu pidada. Mainiks ära, et tegemist on äärmiselt meeldiva ideega ;)


Kunstiajaloo tunni raames vaatasime raamatukogus filmi kiviaegsetest koopajoonistest. Minul kui viimasel saabujal õnnestus pool tagumikku millegile pingitaolisele toetada, aga üsna pea väsisin, haarasin riiulist värske Anne ja seadsin end põrandale seda lugema.
Ei jopanud. Õpetaja Leho oli umbes 2 minuti pärast mu kõrval ja küsis: "Sind ei huvita vä?". Kuna minu teguviis polnud tema suhtes eriti nummi, siis väitsin, et huvitab küll, aga pole väga kusagil istuda. Seepeale käskis ta mul enda tool okupeerida, mida ma ka kõhklemata tegin. Päris ülbe minust, arvestades seda, et Leho oli nüüd sunnitud terve ülejäänud tunni püsti seisma :D


Koolist vabanedes tahtsin linna minna, aga peale seda, kui tuisune tuuleiil mu peaaegu jalust pühkis, mõtlesin ümber. Läksin hoopis otse laulma ja peale 10-minutilist ootamist sain teada, et asi jääb täna ära.

Suundusin koju.

Praeguseks on mul juba õnnestunud kindlaks teha, et siin pole põhimõtteliselt mitte midagi, millest süüa teha. Ema nägi asja pisut helgemates toonides, ja meisterdab praegu köögis midagi.

Äsja suutsin kogemata paar täiesti vajalikku programmi oma arvutist maha laadida. Seega päris tegus neiu olen täna olnud.

Ma igaks juhuks veel kaugema tuleviku plaanidest ei räägi, kuigi tahaks. Kardan asja ära sõnuda. Igatahes kui kõik läheb nii, nagu käimasolev plaan augustikuuks ette näeb, siis tuleb sellest kõigide aegade parim suvetripp ever.

Seni jääb üle unistusi reaalsusesse intregreerida.

Okei, eelmine postitus oli kõigest üks ennatlik järeldus. Tuli hoopis lumi maha. Aga don't blame it on me, klimaatilised muutused ei allu meil siin enam ammu mingitele loogikareeglitele.
Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida.

Sesuur, et mu päris muhe kevadvaheaeg sai läbi. Ei ole eriti kurb ka, sest koolisemudega on pehmelt öeldes vedanud.

Ma täna enam ei viitsi. Üritaks nüüd oma unegraafikut mingisse normaalsemasse vormi suruda.

Ööd!

Kevad on nüüd ametlikult käes.

Minul igatahes õnnestus täna hommikul jooksmast tulles aiast kimp lumikellukesi korjata :)

How cute is that?!

Ma lihtsalt tahtsin mainida, et täna oli ülimalt khuul õhtu. Tänkju, düüds.

(Võib-olla mu mõttelend on hommikul kõrgem, et siia midagi kirja panna. Loodame.)

Eile

"Kuule ma olen siin autoga praegu su maja ees ja mõtlesin, et kas sa torni viitsiksid tulla? Oled 15 minuti pärast seal? Väga hea, näeme."



Täna

"Oled kodus vä? Okei, me oleme umbes 10 minuti pärast all, niiet panne ennast valmis. Tsau."

Mulle täiega sobib!

Täna on 16. märts, mis vähemalt minu loogika järgi peaks tähendama juba tõsist kevadet. Aga ärgates aknast välja vaadates nägin ma LUND.

Ma ei taha lund, tahan päikest, lumikellukesi ja linnulaulu, kuivi kõnniteid ja soojakraade. Kas seda on siis tõesti liiga palju tahetud ?

Meeleolud vahelduvad meil siin kiiremini, kui 60 sekundist moodustub minut (kui eneseirooniline minust). Mul on hea meel, et ma oma emo-teemasid siia kirja ei viitsi panna, sest seda oleks ikka õudne lugeda. Seega mõnikord on laiskusest kasu ka.

Ah et mis ma siis vahepeal teinud olen? Nädal kooli üle lasknud ja MoeP.A.R.Ki teinud. Ma pigem ei jahu sel teemal siin pikemalt (aiman Sinus juba ette tüdimuse märke) aga ütleks siiski keskerakonnalikult : TEHTUD! (Ja kusjuures väga hästi.)

Lugesin täna intervjuud Helen Sürjega, kes ütles: "Varem lasin end heidutada n-ö normaalsest teekonnast. Mul tekkis alatasa küsimusi, mida kippusin analüüsima ja üle mõtlema. Lõin tohutuid maailmu ja teooriaid selle ümber, mida millestki arvasin." Ja siis ma mõtlesin: oot-oot, kõlab täpselt nagu mina. Stop it!
Sain aru, et pole erilist mõtet iga elu millimeetriulatusele kõikumisele liigset tähelepanu pöörata.
Ja siis ma otsustasin, et ei viitsi siin mingit allegoorilist sopaloopimist ka korraldada.

Things just are the way they are and I'm totally fine with it.

Niuniu!

Kui su õde räägib sulle, et tal on plaan aastaks Austraaliasse minna, siis mine raudselt kaasa. Mina ei läinud (koolilapse rõõmuks on 8 kuud aastas sisustatud) ja igatsen ribadeks ennast.

Ilmselt mulle ainult tundub nii, aga Marleeni ja Gerdi Tartu kodus kõlasid kõik nende plaadid palju paremini. Kui neid olemas ei oleks, siis ei teaks ma raudselt midagi tundengipäevadest või sellest, et Martiniga jäätisekokteili teha on pagana geniaalne mõte või seda, et folk ja Kuressaare on niiii head. Igatsen neid Panges söömisi (kuigi seda pole juba aastaid tehtud), filmivaatamisi, Potteri- lugemisi ja jalutamisi. Keegi pole juba väga mitu aega mu tuba okupeerinud või mind nii nunnult kiusanud, nagu ainult nemad teha oskavad. Või siis minult ja Marleenilt küsinud, et "kas te, neiud, olete kaksikud?"

See, kuidas nad isegi teisel pool maailma olles helistada viitsivad, on kuradima armas. Igatahes on mul lootus neid alles oktoobris näha. Muah.

Läbikukkunud nv vä?
Igatahes.









Paneme lootused sellele, et järgmine tuleb parem (sest seda ta kindlasti tuleb, I know for sure)

KOHUSTUSLIK

Ma tean küll et järjepidevus pole mu tugeivaim külg. Blogimises.

Today's lesson: ära mine enam kunagi kaubandusvõrku üksi jahile, sest see on paganama raske. Pole kedagi süüdistada, kui astud valesse lifti, pead kõik otsused ise tegema ja kui oled väsinud, ei ütle keegi: "Õu, istume korraks maha ja võtame ühed kakaod."

Vahepeal pole muidu midagi eriti põnevat juhtunud. Aga hakkab juhtuma, kindel see. Ma võin siia vähemalt seitse aega lähitulevikust laduda, mida ma jõõõhkralt ootan.

Peaks saksa keelt õppima
AGA
pea valutab solaariumist ja mitte midagi ei saa aru. Mida vahvamat saaks üldse olla, kui õppida jutustama hiigelpikk tekst mingist vanaemast ja sotsiaaltöötajast? Õigus, mitte midagi.

Ah et mul on veel inkas ja mates ka õppida?
Milleks see e-kool kui ma võiks olla õndas teadmatuses.


Ma parem lähen räägin isale augu pähe, et ta mind reede hommikul Tallinnasse viiks. Ja siis õpin ja magan.
Ööd!

Grand Prix!

SG laulustuudio tüdrukud said umbes 4 tundi tagasi Järvamaa parima vokaalansambli tiitli! :)

Nemad ongi nädalavahetus

Äppi böörsdei, Xeidu!